Autor: Villu Zirnask • 14. detsember 2023

Kas kommunikatsioonitöös on tunda ka, et Eestis kestab juba seitsmendat kvartalit majanduslangus? Kuidas see väljendub?

Karita Sall: Kuna Veriffi kliendid tegutsevad väljaspool Eestit (enamasti USAs, UKs ja mujal Euroopas), siis meie sõltume eelkõige nende turgude käekäigust. Veriff ei kasuta Eesti kommunikatsiooniagentuuride teenuseid, küll aga on meil partneriks PR agentuur Ameerika Ühendriikides. Nende tiimiga rääkides, aga ka meie enda tegevusi ja plaane silmas pidades on majanduslanguse mõju kindlasti tunda. Näiteks vähendasime teises poolaastas oma PR eelarvet 30% võrra ning ka uue aasta plaane tehes oleme olnud oluliselt konservatiivsemad. Meie USA agentuuri sõnul on valdav enamus nende kliente tulnud küsima (ajutiselt) soodsamat teenusehinda või siis üldse lepingu üles öelnud.

Eesti agentuuride juhtidega rääkides olen kuulnud sarnasest suundumusest, et osad suured algatused on pandud ootele ning eelarve planeerimisel ollakse kokkuhoidlikumad. Samas, mitmed PR agentuurid on hetkel inimesi värbamas, seega kindlasti sõltub sellest, mis lepingud kellelgi sõlmitud on. Üldiselt usun, et erasektor on oma plaanide tegemisel kindlasti ettevaatlikum ja läheb pigem oma kommunikatsioonipartneriga lepinguid läbi rääkima, aga riigiasutuste ja nende allüksustega seotud lepinguid nii kergesti kindlasti ei muutu.

Janno Toots: Ettevõtete jaoks on kommunikatsioon nagu taim, mis vajab pidevalt väetamist. Kui ettevõte suhtleb aktiivselt sihtrühmadega – vastavalt firma profiilile alates oma töötajatest kuni investoriteni – siis kommunikatsioonil on oma roll igas majandustsüklis.

Praegu on organisatsioone, kes peavad avalikkust teavitama kas koondamisest või tegevuse koomale tõmbamisest, aga teisalt on terve rida neid, kes rõhuvad tööandja brändingule (loe: häid kolleege on juurde vaja) või mõtlevad turuosa laiendamisele. Ka keerulisemas olukorras olevad, kuid elujõulised ettevõtted mõtlevad hetkele, mil kõik paremusele pöördub. Aus ja ammendav kommunikatsioon majandussurutise ajal aitab hoida ettevõtte usaldusväärsust.

Ühinemised ja omandamised (M&A) ei kao kuhugi keerulistel aegadel – pigem vastupidi - ning nende tehingutega käib kaasas selge kommunikatsiooniaspekt. Investorite usalduse hoidmine on samuti oluline.

Töö sisu võib majandussurutise ajal muutuda, aga pikas vaates püsib vajadus kommunikatsiooni järele.

Kummalegi teist pole see esimene majanduskriis, mida kogete. Mis on seekord teistmoodi?

Janno Toots: Majanduskriisi on „oodatud“ 2020. aasta talvest, kui õel viirus hakkas vohama. Järgnenud aastad on muutnud fooni keerulisemaks oma energia- ja geopoliitiliste kriisidega. Eelnenud kriisid, Lehmani tekitatud finantsvapustus, dotcomide mulli lõhkemine, Venemaa turu kriis 90-ndate lõpus, tulid rohkem üleöö, kuigi märke oli õhus varem.

Praegune majandussurutis ei tähenda, et Eesti kaart on üleni kriisikarva tumepunaseks võõbatud, vaid siin on palju ka heledamaid laike. Sama käib sektorite kohta: keeruline on Põhjamaade turule keskendunud eksportööridel, aga energeetikas ja finantsvahenduses on pilt teine. Eks kriisiplaanile mõtleb iga ettevõtja ning peab valmis olema, et 2024. aasta esimene pool ei tule lihtne.

PR-töö ei ole reeglina hetkevajadus ning seda tehakse strateegilistel alustel. Kriisikommunikatsiooni vajadus võib tekkida järsku, aga ka selleks on mõistlik valmistuda, panna struktuur paika, mis lihtsustab vajadusel kiiret ja adekvaatset tegutsemist.

Karita Sall: Eks selline hästi pika vinnaga kriis on ülimalt väsitav ning sel korral tundub, et me ei jõua veel ühest kriisist toibuda, kui juba uus globaalne kriis tuleb jälle peale. Ses mõttes on kriisid olnud sarnased, et nii sel kui eelmisel korral on kommunikatsioonisektoris koondatud ja palku vähendatud, kuna lepingud kukuvad ära või mahte vähendatakse. Kommunikatsioon ja turundus on need valdkonnad, kuhu minnakse kõige kiiremine eelarveid kärpima. Rasked ja ebapopulaarsed otsused on kriisiolukorras vajalikud, et majanduse mõõnast tugevamana välja tulla ning kui turg pöörab, siis olla valmis uuesti kiiresti investeerima hakata.

Kahe kriisi erinevus on vast see, et täna on võrreldes 2006. aastaga palju rohkem Eesti ettevõtteid, mis tegutsevad ja konkureerivad globaalselt. Siinkohal on heaks näiteks Eesti tehnoloogiasektor, mis on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud. Miinusmärgiga on kindlasti see, et globaalselt tegutsedes on ka ülemaailmse kriisi negatiivne mõju ettevõtetele kahjuks kiiremini tuntav.

Aga üldises vaates, pikaajalisi plaane väga ei tehta ning pigem vaadatakse plaanid ja tegevused üle kord kvartalis varasema 6-kuulise või aastase sammu asemel.

Tule kuulama ja kaasa mõtlema Pärnu Finantskonverentsile. Sooduspiletid hinnaga 749 € on saadaval kuni 31.12.2023.