Finantsjuhtimise Infoleht märts 2020

Eesti Pank teatas veebruari pangandusstatistikale tuginedes, et nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiused on viimastel aastatel tempokalt suurenenud: ettevõtetel aastaga 7% ja majapidamistel 9%. Majapidamistel oli veebruari lõpu seisuga 8,3 miljardit eurot hoiuseid.

Eesti valitsuse kriisiprogrammi majanduspaketi osaks on võrreldes teiste riikidega ka üks täiesti erandlik meede kogumispensioni maksete ajutine peatamine. Selle arvel loodetakse hoida kokku riigi väljaminekuid (st makseid teise sambasse) umbes 400 miljoni euro ulatuses.

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas 19. märtsil alustada 750 miljardi euro suurust varaostukava, mis kestab 2020. aasta või pandeemia lõpuni. See lisandub 12. märtsil teatavaks tehtud 120 miljardi suurusele kavale. Kokku moodustab nende maht 7,3% euroala SKPst.

Koroonakriisis riigid teatavad järjest uutest majanduse abipakettidest. Kriisi pikemal jätkumisel muutuvad meetmed ilmselt veelgi ulatuslikumaks. Samal ajal ei ole keegi tühistanud Euroopa Liidu riigiabi reegleid, mille rangust on Eestiski tunda saadud näiteks Estonian Airi kaasuse kaudu. Kuigi Euroopa Komisjon on kiirelt tegutsenud ja muuhulgas andnud juba välja suunised, siis võimaliku kriisi süvenemisel ei ole veel selge, mis olemuse võtavad need reeglid tulevikus.

Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.