Aruanded, arved, kviitungid ja veoselehed võiksid kõik olla elektroonilised ja liikuda reaalajas. See annaks tohutu ajavõidu ja muudaks ettevõtte majandusarvestuse efektiivsemaks. Ettevõtjad saaksid andmete põhjal langetada kiireid otsuseid.

- Margus Tammeraja, Sirli Heinsoo ja Paavo Siimann.
- Foto: Andres Laanem
Riik loob praegu vajalike eeldusi, et andmevahetus riigi, ettevõtete ja kodanike vahel oleks standardiseeritud ja ühtne. Kuna reaalajamajandus nõuab investeeringuid, plaanib riik ettevõtjatele ka toetusmeetmed. Kui andmevahetus ja aruandlus muutub automaatseks, kas raamatupidajad kaotavad siis varsti oma töö?
Saates „Finantsuudised fookuses“ vestlevad Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo ja Raamatupidajate kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja. Saadet juhib Paavo Siimann.
Kuula saadet siit:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reaalajamajandus toob majandusarvestusse pöörde
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.