Finantsinspektsioonile esitati eelmisel aastal finantsteenuste kohta kokku 174 kaebust, mis on 62 kaebust rohkem kui eelneval aastal. Mis saab aga kaebustest edasi, kommenteeris finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Hannes Oja.

- Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Hannes Oja.
- Foto: Maris Ojasuu
„Finantsinspektsioonil on kaebuse menetlemisel finantsteenuse tarbija jaoks eelkõige selgitav roll, meil ei ole õiguspädevust lahendada kliendi ja finantsteenuse pakkuja vahel tekkinud vaidlust.
Pärast kliendikaebuse laekumist me hindame, kas tõstatatud probleem kuulub finantsinspektsiooni vastutusalasse. Kui see on nii, siis saame juba täiendava info kogumiseks pöörduda vastava teenusepakkuja poole.
Järgnev lahenduskäik võib olla erinev – on olukordi, kus pärast finantsinspektsiooni tehtud järelepärimist saab probleem kliendi jaoks soovitud lahenduse. On ka selliseid olukordi, kus me saame pöördumise teinud kliendile selgitada tema õigusi ja tõstatatud probleemiga seonduvaid õigusnorme ning vajadusel suunata ta vastava ametiasutuse poole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaebuste lahendamise pädevus on kohtul või teatud piires ka tarbijakaitseametil. Samuti on väga head eeskuju näidanud kindlustussektor, kes korraldab ise kohtueelset kindlustusvaidluste lahendamist.
Vaatamata sellele, et me ei saa iga kord vaidluse lahenemisele kaasa aidata, on kaebustes esitatud etteheited oluliseks sisendiks finantsinspektsiooni järelevalvealasele tööle,“ selgitab Hannes Oja.
Loe kaebuste kohta lähemalt
SIIT.
Autor: Bret Metsküla, finantsuudised.ee
Seotud lood
Valitsus kinnitas rahandusministri ettepanekul finatsinspektsiooni nõukogu uueks liikmeks maksu- ja tolliameti peadirektori Valdur Laidi, kes vahetab ametis välja riigikogu liikme Valdo Randpere.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.