Välisriigis kinni peetud tulumaks ei ole äriühingust investori jaoks lihtsalt paratamatu maksukulu. Õigesti käsitletuna kujutab see endast maksukrediiti, mis vähendab tulevast Eesti tulumaksukohustust.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- kuidas saab välisriigis kinni peetud tulumaks vähendada sinu ettevõtte tulevast Eesti tulumaksukohustust;
- millal jääb osa välismaal kinni peetud maksust Eestis arvestamata ja miks võib see sõltuda ka maakleri valikust;
- kuidas selgitavad Jekaterina Tint ja Tõnu Kolts, millal võib maksukrediit muutuda ettevõtte bilansis maksuvaraks;
- mida tuleb deklareerimisel ja dokumentide kogumisel teha, et maksukrediit hiljem kasutamata ei jääks.

- Finantsnõustaja ja investor Jekaterina Tint ja advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Tõnu Kolts.
Paljud Eesti investorid investeerivad välismaistesse aktsiatesse ja võlakirjadesse Eesti äriühingu kaudu. Sellisel juhul peetakse välisriigis sageli dividendidelt või mõnikord ka intressidelt kinni tulumaks (withholding tax). Praktikas nähakse seda sageli lihtsalt investeeringu kuluna või paratamatu n-ö maksulekkena.
Tegelikult on võimalik välisriigis kinni peetud tulumaksu Eesti äriühingu jaoks kasutada maksukrediidina, mis vähendab hilisemat Eesti ettevõtte tulumaksukohustust. Veelgi enam, teatud juhtudel võib sellisel maksukrediidil olla ka raamatupidamislik väärtus.
Kuidas topeltmaksustamine praktikas tekib?
Kui Eesti äriühing saab välisriigi äriühingult dividende või intresse, peetakse välisriigis sageli kinni tulumaks. Näiteks võivad dividendimaksed jõuda investori kontole juba pärast seda, kui on 15%, 20% või mõnel juhul isegi 35% tulumaksu kinni peetud.
Seejärel võib sama raha Eestis kasumi jaotamisel hiljem uuesti maksustamisele minna. Selle vältimiseks võimaldab Eesti tulumaksuseaduse § 54 lõige 5 kasutada välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaksu krediidina Eesti ettevõtte tulumaksukohustuse vähendamisel.
Oluline on seejuures, et erinevalt vabastusmeetodi kasutamisest ei sõltu krediidimeetodi rakendamine osaluse suurusest. See tähendab, et krediidimeetod võib olla oluline just portfelliinvestoritele, kes investeerivad läbi äriühingu väiksemate osalustega väärtpaberitesse.
Maksukrediit ei teki ainult dividendidelt
Praktikas seostatakse krediidimeetodit kõige sagedamini välismaiste dividendiaktsiatega, kuid tegelikult võib krediit tekkida ka muudelt tuludelt.
Näiteks peetakse teatud riikides tulumaksu kinni ka makstavatelt intressidelt või muudelt tuludelt, näiteks litsentsitasudelt. Seetõttu ei puuduta teema ainult dividendiinvestoreid, vaid laiemalt investeerimisettevõtteid, kes teenivad välismaalt passiivset tulu.
Maksukrediit võib aastate jooksul koguneda
Praktikas jääb krediidimeetod äriühingust investorite puhul sageli kasutamata.
Paljud väiksemad äriühingust investorid teevad raamatupidamist vaid kord aastas majandusaasta aruande koostamisel. Seetõttu jäetakse välisriigis kinni peetud tulumaks pahatihti kas teadmatusest või halduskoormuse vältimiseks deklareerimata.
Samas võivad investeerimisportfellid kasvada aastaid enne, kui omanik hakkab ettevõttest dividende või omakapitali väljamakseid tegema. Selle aja jooksul võib kasutamata maksukrediit kujuneda märkimisväärseks.
Näiteks tähendaks 10 000 euro suurune portfell 4% brutodividenditootluse juures 400 eurot dividende aastas. Kui välisriigis peetakse kinni 15% tulumaksu, tähendab see 60 euro suurust välisriigis tasutud tulumaksu. Kui see summa korrektselt deklareerida, saab seda kasutada tulevase Eesti ettevõtte tulumaksukohustuse vähendamiseks Eesti 22% tulumaksumäära juures 60 euro suurune välisriigi tulumaksu krediit katab Eesti tulumaksukohustuse, mis tekib 212,73 euro suuruse dividendi netoväljamakse tegemisel.
Kuigi üksikute aastate summad võivad tunduda väikesed, võivad need pikema perioodi jooksul kumuleeruda arvestatavaks maksukrediidiks.
Kogu kinnipeetud tulumaks ei pruugi olla Eestis arvesse võetav
Siin peitub üks oluline praktiline nüanss.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Loodan, et maksu- ja tolliameti uus juht pakub ettevõtjatele sõnumiselgust ja järjepidevust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Tõnu Kolts.
Peagi algavad koolide lõpuaktused tekitavad paljudele ettevõtetele tavalisest suurema kinkekaartide käibe. Lisaks on praegu aastaaruannete koostamise kõrghooaeg, kus tuleb jälgida, et õigesti saaksid kajastatud kõik möödunud majandusaastal tehtud tehingud kinkekaartidega. Grant Thornton Balticu partner ja raamatupidamise valdkonna juht Gaily Kuusik selgitab, millal ja kuidas kinkekaarte maksustada ning kuidas neid korrektselt raamatupidamises kajastada.
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.