Tuleva sai õiguse kohustuslikku pensionifondi valitseda

Ühistu toob turule kaks passiivset fondi: agressiivne Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja konservatiivne Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond. Mõlema fondi kogukulumäär on Peki sõnul kuni 0,5% aastas.

Tükk tööd seljataga

Tulevaga on liitunud 3260 inimest. Just fondi alustamiseks vajaliku 3000 liikme kokkusaamist hindab Pekk üheks keerulisemaks ülesandeks, mida Tuleva pidi fondi loomiseks lahendama. „Meil ei olnud ühtegi suurinvestorit, kes tuleks ja paneks riskikapitali sisse. Pidime inimesed üles leidma. See oli suur töö,“ tõdes ta. Prognoosida, kui palju aasta lõpuks liikmeid võiks olla, Pekk ei soovinud. 

Teine väljakutse oli Peki sõnutsi läbirääkimised finantsinspektsiooniga. „Ei ole nii, et teed avalduste paki valmis ja annad üle,“ illustreeris käivitamisloa saamise protsessi Pekk, kelle sõnul neile hinnaalandust ei tehtud. Pikkade läbirääkimiste taga oli tema sõnul toimimismudeli uudsus – Tuleva oli esimene, kes alustas passiivse fondivalitseja loomisega ning pidi seega mudeli toimimises inspektsiooni veenma.

Kõikumised ei hirmuta

Maailma börsid vallutavad viimastel kuudel üha uusi tippe. Küsimusele, ega Tuleva turule tulles kõrgelt kukkuda karda, vastas Pekk, et hoolimata sellest, millal alustada, on parim strateegia alati passiivne indeksfond. „Akadeemilistele uuringutele tuginedes on reaalsus see, et passiivne indeksistrateegia on praktiliselt igal ajavahemikul parem kui aktiivselt juhitud fond,“ ütles Pekk. „Kui osta iga kuu regulaarse summaga indeksit, siis indeks lihtsalt võidab,“ lisas ta.

Raputasid turgu

Indeksfondi ideega mullu Eesti turul esimesena välja tulnud Tulevale järgnesid enda passiivsete fondide loomisega suvel LHV, sügise alul Swedbank ja novembris SEB.