28. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuleva asutaja ja fondijuhi Tõnu Peki sõnul on Tuleva automaatse pensionifondi teenustasu konkurentide aktiivselt juhitud fondidega võrreldes kolm korda väiksem. „Eesti turul on keskmine hetkel 1,08%. Meie alustame 0,34%ga,“ sõnas ta, viidates, et aastakümnete vältel võib ühe protsendiline vahe tähendada kogutavas pensionisummas 30-40% erinevust.

„Teises sambas on Eesti inimeste suurim finantsvara – kokku üle kolme miljardi euro. Selle haldamise tulemused on kõrgete teenustasude tõttu lihtsalt kehvad olnud. Ei ole väga palju edetabeleid, kus Eesti oleks OECD riikide hulgas viimaste seas,“ vastas Pekk küsimusele, miks lõid 22 asutajaliiget aasta eest Tuleva Tulundusühistu.

„Enamus teenustasudelt saadud tuludest ei kulunud pankade ja teiste fondivalitsejate kasumiaruandeid vaadates tegevustele, mis looksid pensionikogujale väärtust – 50% aktiivselt juhitud pensionifondide valitsemistasudest läheb vahendustasudeks ehk müügikuludeks,“ möönis Pekk. „Meie mõte oli, et kui me ei tee selliseid kulusid, siis tõenäoliselt saame odavamalt teha,“ lisas ta.

Ühistu toob turule kaks passiivset fondi: agressiivne Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja konservatiivne Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond. Mõlema fondi kogukulumäär on Peki sõnul kuni 0,5% aastas.

Tükk tööd seljataga

Tulevaga on liitunud 3260 inimest. Just fondi alustamiseks vajaliku 3000 liikme kokkusaamist hindab Pekk üheks keerulisemaks ülesandeks, mida Tuleva pidi fondi loomiseks lahendama. „Meil ei olnud ühtegi suurinvestorit, kes tuleks ja paneks riskikapitali sisse. Pidime inimesed üles leidma. See oli suur töö,“ tõdes ta. Prognoosida, kui palju aasta lõpuks liikmeid võiks olla, Pekk ei soovinud. 

Teine väljakutse oli Peki sõnutsi läbirääkimised finantsinspektsiooniga. „Ei ole nii, et teed avalduste paki valmis ja annad üle,“ illustreeris käivitamisloa saamise protsessi Pekk, kelle sõnul neile hinnaalandust ei tehtud. Pikkade läbirääkimiste taga oli tema sõnul toimimismudeli uudsus – Tuleva oli esimene, kes alustas passiivse fondivalitseja loomisega ning pidi seega mudeli toimimises inspektsiooni veenma.

Kõikumised ei hirmuta

Maailma börsid vallutavad viimastel kuudel üha uusi tippe. Küsimusele, ega Tuleva turule tulles kõrgelt kukkuda karda, vastas Pekk, et hoolimata sellest, millal alustada, on parim strateegia alati passiivne indeksfond. „Akadeemilistele uuringutele tuginedes on reaalsus see, et passiivne indeksistrateegia on praktiliselt igal ajavahemikul parem kui aktiivselt juhitud fond,“ ütles Pekk. „Kui osta iga kuu regulaarse summaga indeksit, siis indeks lihtsalt võidab,“ lisas ta.

Raputasid turgu

Indeksfondi ideega mullu Eesti turul esimesena välja tulnud Tulevale järgnesid enda passiivsete fondide loomisega suvel LHV, sügise alul Swedbank ja novembris SEB.

Kõigi kolme panga automaatsete fondide valitsemistasud olid pensionikogujale Tuleva algselt välja käidud 0,55% odavamad. Peki sõnul suutsid nad aga leida viise, kuidas teenustasu konkurentidest taas mööda viia. „SEB ja Swedbanki vastavatest indeksfondidest oleme kolmandiku võrra odavamad,“ sõnas Pekk.

Pekk loodab, et ka tänane uudis raputab pensionifondi. „Arvan, et inimesed, kes maksid Tulevale 100 eurot liitumistasu enne, kui meil pensionifondid olid, mõtlesid mitte ainult enda pensionile, vaid ka sellele, et aitavad teha kogu turgu paremaks,“ sõnas Tuleva juht.

Loe pikemalt Äripäevast.

Tuleva 0,34%

LHV 0,39%

SEB 0,49%

Swedbank 0,49%

Autor: Urmo Andressoo, Äripäev