Eesti ettevõtete e-kaubandust takistab teema vähene tundmine

Praxise uuringu tulemustest ilmnes, et üle 10 töötajaga ettevõtted hindavad e-kaubanduse takistusi üldiselt mitteoluliseks. Veebimüügiga seotud makseprobleemide, IKT turva- ja andmekaitseprobleemide, juriidiliste probleemide ning veebimüügi kulukusega seoses on ainult iga viies ettevõtte nõustunud takistuse olemasoluga.

Uuringust tuli välja, et töötleva tööstuse ettevõtete jaoks on läbivalt kõik probleemid olulisemad kui näiteks jae- ja hulgimüügi või info ja side valdkonna ettevõtetele. Samuti hindavad peamiselt ärikliente teenindavad ettevõtted nende tooteid või teenuseid e-kanalites müümiseks mittesobilikeks, samal ajal kui peamiselt erakliente teenindavatele ettevõtetele pole see üldse probleem.

Logistilised probleemid

Juriidilised probleemid

Juriidiliste probleemide puhul selgus, et peamine takistus on liikmesriikide regulatsioonide erinevus, eelkõige seoses tarbijakaitse regulatsioonidega, mis puudutavad garantiide kehtivusi ja kauba tagastamist. Üldiselt aga tõdeti, et ehkki teatud regulatsioonidega kaasnevate nõuete järgimine on ettevõtjale koormav, on füüsiliste kaupade eksporti puudutavad regulatsioonid hoomatavad, kergesti leitavad ja nende järgimine lihtne. Teenusepakkujatel tuleb seevastu juriidiliste probleemidega sagedamini kokku puutuda, kuna nende tegevusele rakenduvad regulatsioonid on mahukamad ja keerukamad.

Lisaks regulatsioonide erinevustele tõid teenuseettevõtted ühe juriidilise probleemi allikana välja ka Eesti seadusandluse mahajäämuse, mis ei suuda piisavalt arvestada uute internetiäri mudelite arenguks vajaliku ärikeskkonna tingimuste loomisega. Eelkõige peeti silmas seda, et internetiäri tegevad ettevõtjad peavad järgima regulatsioonides nõudeid, mis on kunagi kirjutatud füüsiliste toodete pakkujatele.

Maksuküsimused

Uuringu tulemused näitasid, et maksudega esineb küll teatud probleeme, kuid need ei kujuta endast olulist takistust. Eelkõige tekib ettevõtjatel probleeme maksude administreerimisega: ettevõtjad tõid välja erinevatesse sihtriikidesse e-eksportimisel rakenduva käibemaksukohustuslaseks registreerimise nõude, Eesti tootjate kaupade vahendamisel käibemaksu enammakse probleemi ning kolmandatest riikidest pärit klientide asukohariigi tuvastamise keerukust.

Samuti on teadlikkus eri riikide maksukeskkondadest madal ja alati ei teata, kust selle kohta teavet leida. Uuringust selgus, et Eesti maksu- ja tolliamet pakub tasuta nõustamist maksuteemadel ning nende kodulehe kaudu on võimalik siseneda teiste riikide maksu- ja tolliametite kodulehekülgedele, samuti Euroopa Komisjoni maksualastesse andmebaasidesse.

Piiratud finantsressursid

Veel leidis Praxis, et sageli on e-kaubandus üle jõu käiv ka piiratud finantsressursside tõttu, kuna tõrgeteta toimiva ja usaldusväärse keskkonna ülesehitamine nõuab palju aega ja raha ning täiendava tööjõu värbamist.

E-kaubanduses edu saavutamiseks on aga oluline, et keskkond vastaks sihtriigi tarbija harjumustele ja käitumistavadele. See aga tähendab vajadust tõlkida e-poe keskkond sihtriigi keelde, pakkuda kohalikus keeles kliendituge, integreerida keskkonda makseviisid, millega klient on harjunud jms.

Vajalikuks võib osutuda ka sihtriiki oma esindusüksuse loomine, mis võib jällegi erinevate sihtriikide regulatsioonide tõttu olla väga ajamahuks ja kulukas.

Uuring „E-ekspordi edendamise kontseptsioon ja tegevuskava” on allalaaditav aadressilt www.mkm.ee/sites/default/files/praxis_e-ekspordi_aruanne_loplik_0.pdf.

E-kaubandus Eestis ja maailmas

Maailmas moodustab e-kaubandus keskmiselt 2,6% SKPst. Euroopa jääb natuke alla maailma keskmise taseme – e-kaubandus annab 2,5% Euroopa SKPst. Eestis on e-kaubandus aga veel küllaltki tagasihoidlik, panustades SKPsse ligi 0,75%.

Eestis on statistikaameti andmetel aastatel 2010–2014 e-kaubandusega tegelevate ettevõtete osakaal pidevalt suurenenud. Tegevusalade järgi on nendel aastatel olnud veebilehe kaudu müünud ettevõtete osakaal suurim hulgi- ja jaekaubanduse, majutuse ja toitlustuse ning info ja side valdkondades.

2014. aastal müüsid enda kaupu ja teenuseid veebilehe kaudu 12,1% Eesti ettevõtetest, nendest 4,9% tegeles piiriülese e-kaubandusega ELi riikidesse ja 2,3% väljapoole ELi riike.

Praxise uuringu tulemused näitasid, et võrreldes Eesti keskmise ettevõtjaga on e-eksportija suurem ja noorem, tal on välisosalus ning ta teenindab korraga nii era- kui ka ärikliente. Tegevusala alusel on e-eksportijaid kõige enam töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas, seejärel majutuse ja toitlustuse ning info ja side valdkonnas.