Suuremate IT-firmade juhid tõdevad, et äri laiendamiseks tuleb luua üha rohkem töökohti teistes riikides, sest siin ei ole piisavalt töötajaid ja nende palkamine on liiga kulukas, kirjutas Äripäev.

- Nortali juht Priit Alamäe.
- Foto: andr
Veel mõned aastad tagasi oli Nortalis üle 600 töötaja, kuid eelmise aasta lõpuks jäi nende arv juba alla 500. Ettevõtte juhi Priit Alamäe sõnul on Eesti Nortali jaoks oluline turg, kuid juba praegu on neil üle poole töötajatest Eestist väljaspool. „Ja see proportsioon pigem kasvab, sest Eesti turul on kasvupotentsiaal objektiivsetel põhjustel limiteeritud,“ tõdes ta.
Helmese 250 töötajast töötab ligi kolmandik täielikult või osaliselt Eestist väljas. „Teenust tellivad kliendid asuvad meil üle maailma laiali, aga meie inimesesed asuvad peamiselt Eesti ja Valgevene kontorites,” ütles ettevõtte juht Jaan Pillesaar. Helmese töötajate arv on aasta-aastalt kasvanud. Viimastel aastatel on Helmesega liitunud 40–50 uut inimest aastas, kuid järjest enam kaasavad nad uusi inimesi väljaspool Eestit.
„Eesti siseturu palgatase koos siinsete firmade palgakulu kahekordistavate tööjõumaksudega on loonud olukorra, et praegu on juba majanduslikult mõistlikum ja ka lihtsam palgata tarkvara arendajaid näiteks Portugalis ja Hispaanias kui Eestis,” tõdes Pillesaar. Ta rääkis, et Eesti maksusüsteem ei ole globaalse tarkvarafirma ehitamiseks kahjuks sobiv. “Meie liigume tasapisi Eestist ära ja alustame uusi kontoreid riikides, kus riik tarkvarateenuseid 80% koormusega ei maksusta.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.