21. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellist märksõna on isegi kasutatud kogu Eesti riigi arenguvõimaluste kirjeldamisel. Tõsi, peenhäälestusmudeli kasutamine viis Reformierakonna opositsiooni. Kas võiks järeldada, et ka ettevõtete arendamisel ei ole peenhäälestus enam piisav?

Maailm muutub järjest kiiremini

Geeniteadlased väidavad, et inimese geneetiline kood on viimase 10 000 aasta jooksul suhteliselt vähe muutunud. Teisisõnu, kui teoreetiliselt oleks võimalik kasvatada tänapäeva ühiskonnas üles laps, kes on sündinud 10 000 aastat tagasi, siis saaks ta suhteliselt hästi hakkama. Sellegipoolest erineb tänapäeva maailm aastasadade tagusest kardinaalselt 3 põhilise asjaolu tõttu:

- tehnoloogia areng;

- infomahu kasv;

- inimeste arvukuse kasv.

Väidetakse, et IBM juhatuse esimees olla veel eelmise sajandi keskel ennustanud, et maailmas on turgu umbes kolmele arvutile. Täna hinnatakse arvutite arvu 2 miljardile ja nutitelefonide kasutajate arvu 2,6 miljardile. Teame, et Moore'i seaduse kohaselt kahekordistub arvutusvõimsus iga 18 kuu jooksul. Kuigi arvutusvõimsuse sama kiirele kasvule tulevad füüsikalised piirid ette, räägime me nüüd juba nanotehnoloogia, geenitehnoloogia, tehisintellekti ja big data põhjapanevast mõjust senistele ärimudelitele.

Informatsioonimahud on kasvanud meeletuks. Tsiteerides Google'i juhti Eric Schmidti, oli kuni 2003. aastani inimkonna genereeritud infomaht 5 eksabaiti. Täna suudame genereerida sama andmemahu vähem kui kahe päevaga.

Sama suured muudatused on seotud rahvastiku kasvuga. Viimase 200 aastaga on lisandunud 6 miljardit inimest ja praegune tempo on 75 miljonit inimest aastas. 2050. aastaks oleme jõudnud 10 miljardini (vs. 1800. aasta 1 miljard).

Muutused ärimudelis

Siit koorubki järeldus, et peenhäälestus ei pruugi tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas olla ka ettevõtetele piisav. Ometigi on väga tüüpiline olukord, kui isegi Eesti mõistes suures ettevõttes vaidleb juhatus nõukoguga, kas õigem kasvueesmärk on järgmiseks perioodiks 4% või 5%. Põhjuseks on see, et kui teha asju samamoodi nagu enne, ongi raske oodata oluliselt paremat tulemust, v.a muidugi peenhäälestuse mõju.

Maailm muutub meie ümber nii palju ja väike Eesti pole kaugeltki enam maailm. Strateegilise mõtlemise arendamine, senisele ärimudelile väljakutse esitamine ja pikema perspektiivi loomine on Eesti ettevõttele kindlasti tee, mida käia. Lisaks pikemale ja strateegilisemale perspektiivile ei peaks kindlasti piirduma mõne toote või turu vaatega, vaid võtma ette terve ärimudeli. Seda alates kliendi tegevuste ja murede hindamisest ning oma väärtuspakkumise korrigeerimisest.

Tegelikult ongi klient ju see, kes meile käibe ja, veel olulisem, kasumi majja toob. Muutunud on vahepeal ainult see, et erinevaid viise, kuidas toodet, teenust või lahendust pakkuda, on oluliselt rohkem. Seetõttu ongi firmajuhtidele oluline vaadata kriitiliselt otsa oma senisele kasvuambitsioonile ja võtta tükkideks senine ärimudel, et see siis uuesti, targemal ja kasumlikumal moel kokku panna. See eeldab süsteemset ja regulaarset tegevust ettevõtte strateegiate arendamisel.

Kokkuvõtteks

Uuringutele toetudes võib öelda, et Eesti ettevõtted ei pea rahvusvahelistumist, eksporti ja pikaajalise strateegia loomist väga prioriteetseks. Pigem tegeleme peenhäälestamisega. Samas on tehnoloogiline areng, infomahu kasv ja inimeste arvukuse kasv kiirem kui kunagi varem.

Järjest kiiremini muutuvad ka äriedu tagavad ärimudelid. Täna me ei kujuta ette elu ilma Taxify, voogedastuse või e-kaubanduseta. Millise ärimudelita ei saa sinu majandusharus hakkama homme? Või veel parem – millise asendamatu ärimudeli mõtled sina välja homseks?

Allikas: konverentsid.ee

Autor: Agu Remmelg, Invicta juhtimistreener