Aasta alguses analüüsis riigikohus käenduslepingu võimalikku heade kommete vastasust (kohtuasjas nr 2 14 21710). Vaidluse asjaolude kohaselt olid laenuandjast pank (hageja) ja füüsilisest isikust kostja (käendaja) sõlminud käenduslepingu, millega käendaja tagas põhivõlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi maksimumsummaga 182 787,31 eurot. Käenduslepingu sõlmimise ajal õppis põhivõlgniku õest 20aastane käendaja ülikoolis ja tema igakuine sissetulek oli minimaalne.

- Leping
- Foto: shutterstock.com
Riigikohtu hinnangul võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ainuüksi käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et käendajal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel.
Riigikohus on varasemalt rõhutanud, et laenuandja suhtes käendajaga vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu. Laenuandjal on käenduslepingu sõlmimisel siiski kohustus teavitada käendajat olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist (26. mai 2016 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-30-16).
Lisaks võib laenuandjatel tekkida vajadus nüüd analüüsida ka käendaja krediidivõimelisust, st käendaja võimekust käendatavat kohustust vajaduse (põhivõlgniku kohustuste rikkumise) korral täita ning kõik eeltoodu ka dokumenteerida (hilisema võimaliku tõendamiskohustuse täitmiseks). Käendaja võimete piire ületavate käenduslepingute sõlmimisest tuleks hoiduda. Vastasel juhul võib käendajal tekkida võimalus vabaneda käendatava kohustuse täitmisest pelgalt seetõttu, et käendatava kohustuse summa oli käendaja vara ja sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.