Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutumise järel võib varade realiseerimisel Eesti Panga andmetel tekkida raskusi ühtekokku viiel pensionifondil.

- Madis Mülleri juhitud Eesti Pank hoiatas, et teise pensionisamba reformi tagajärjel võib mitu pensionifondi leida end raskustes seoses varade kiirmüügiga.
- Foto: Liis Treimann
Kui inimesed hakkavad pensionifondidest raha välja võtma, tekib kohe küsimus, mis hinnaga neil tuleb varasid realiseerida, eriti kui müük satub ühele ajale. "Pooled pensionifondid saavad sellega hakkama, aga on terve hulk fonde, mis hakkavad müüma varasid, milleks nad pole valmistunud. Viis fondi ühtekokku 1,5 miljardi euroga jäävad keerulisse olukorda," ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs keskpanga teise pensionisamba toetuseks valminud analüüsi tutvustusel.
Seotud lood
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?