Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutumise järel võib varade realiseerimisel Eesti Panga andmetel tekkida raskusi ühtekokku viiel pensionifondil.

- Madis Mülleri juhitud Eesti Pank hoiatas, et teise pensionisamba reformi tagajärjel võib mitu pensionifondi leida end raskustes seoses varade kiirmüügiga.
- Foto: Liis Treimann
Kui inimesed hakkavad pensionifondidest raha välja võtma, tekib kohe küsimus, mis hinnaga neil tuleb varasid realiseerida, eriti kui müük satub ühele ajale. "Pooled pensionifondid saavad sellega hakkama, aga on terve hulk fonde, mis hakkavad müüma varasid, milleks nad pole valmistunud. Viis fondi ühtekokku 1,5 miljardi euroga jäävad keerulisse olukorda," ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs keskpanga teise pensionisamba toetuseks valminud analüüsi tutvustusel.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.