Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutumise järel võib varade realiseerimisel Eesti Panga andmetel tekkida raskusi ühtekokku viiel pensionifondil.

- Madis Mülleri juhitud Eesti Pank hoiatas, et teise pensionisamba reformi tagajärjel võib mitu pensionifondi leida end raskustes seoses varade kiirmüügiga.
- Foto: Liis Treimann
Kui inimesed hakkavad pensionifondidest raha välja võtma, tekib kohe küsimus, mis hinnaga neil tuleb varasid realiseerida, eriti kui müük satub ühele ajale. "Pooled pensionifondid saavad sellega hakkama, aga on terve hulk fonde, mis hakkavad müüma varasid, milleks nad pole valmistunud. Viis fondi ühtekokku 1,5 miljardi euroga jäävad keerulisse olukorda," ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs keskpanga teise pensionisamba toetuseks valminud analüüsi tutvustusel.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.