Inimese roll ja vastutus pensioniea toimetulekus peab kasvama

Keskmise eluea ning sellega ka pensionipõlve pikenemisel suureneb iga inimese enda vastutus oma toimetuleku eest vanaduspõlves. Järjest olulisemaks muutub nii enda tervise hoidmine kui ka valmisolek ümber- ja täiendõppeks muutuva tööturu tingimustes, selgub Arenguseire Keskuse uurimisprojektist „Eesti tuleviku vanemaealiste rahaline heaolu“, mille eesmärk oli uurida erinevaid võimalusi Eesti vanemaealiste heaolu tagamiseks tulevikus.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ütles uurimissuuna tulemusi kommenteerides, et mitmete arengutrendide koosmõju vähendab pensionisüsteemi võimalusi inimestele tulevikus head pensioni pakkuda. Ka intressikeskkond ei ole pensionikogumiseks enam sama soodne nagu veel 5–10 aastat tagasi. Riskivaba tootlust enam peaaegu ei leidu, sest arenenud riikide võlakirjaintressid on negatiivsed või väga madalad. Samas kasvavad inimeste ootused tulevasele sissetulekule ning pensionisüsteemi eesmärgiks seatud 40% viimasest palgast ei näi neile sugugi piisav.

Selleks, et saada oma palgast näiteks 70% suurust pensioni, peaks keskmise palga teenija investeerima igal kuul teise või kolmandasse pensionisambasse või muul viisil kokku 18% oma sissetulekust. „Täna pole Eesti inimestel paraku selleks vajalikke võimalusi, huve ega võimeid. Näiteks vaid 2,3% Eesti elanikest sai 2017. aastal tulu aktsiatelt, fondidest või võlakirjadelt ning riskigruppi kuuluvad vanemaealised ja väiksema oskustasemega inimesed on elukestvas õppes passiivsemad,“ tõi Danilov näiteid.