Kuigi Eesti ettevõtjad on vilepuhumisega kokku puutunud juba aastakümneid, pole soovinud poliitikud ega ettevõtjad luua süsteemi, mis aitaks suured skandaalid ära lahendada juba rohujuure tasandil, nentisid advokaadibüroo KPMG Law asutaja Risto Agur ja KPMG riskinõustamise valdkonna juht Viljar Alnek.

- Advokaadibüroo KPMG Law asutaja Risto Aguri sõnul ei tohi vilepuhumist seostada pealekaebamise kultuuriga, vaid võimalusena pesta ettevõtte musta pesu ilma avaliku skandaalita.
- Foto: HEIKKI AVENT
Eestis on olnud mitu märkimisväärset vilepuhumisjuhtumit: Taltechi teadusrahade kõrvalekantimine, maaeluministeeriumi endise kantsleri Illar Lemetti ja endise ministri Mart Järviku konflikt, Danske rahapesu või Reformierakonna väidetav varirahastamine. „Pole ettevõtjaid, keda poleks see teema aastakümneid puudutanud, kuid alles nüüd otsustas Euroopa Liit võtta vastu direktiivi, mis ühtlustab vilepuhumisereeglid majandusühenduse üleselt,“ ütles Agur.
Seotud lood
6. veebruaril toimus KPMG ja Äripäeva koostöös konverents „Edukas Eesti. Järgmise kümnendi suured ideed”.
Suurtele probleemidele nagu kliimaküsimused ja vaesuslõhe on vastused olemas, kuid võimuerakonnad, ettevõtjad ega ühiskond tervikuna ei suuda neid teadvustada, leidsid KPMG tänavusel ärifoorumil poliitikute debatis osalenud opositsiooniparteide esindajad.
Howard Wilkinson ja Danske Bank, Keegan McBride ja Tallinna Tehnikaülikool, Illar Lemetti ja maaeluministeerium. Kõik eelnimetatud skandaalid on saanud alguse just vilepuhujatest.