Lisaks toimivale äriideele ja meeskonnas entusiasmi ülalhoidmise oskusele on ettevõtluses eduks vaja arusaamist numbritest. Numbrid räägivad alati tõde, tarvis on vaid oskust numbrid kõnelema ehk lugu jutustama panna, räägib Tallinna Tehnikaülikooli majandusarvestuse valdkonna vanemlektor, endine Circle K Eesti ASi finantsdirektor Paavo Siimann.

- Paavo Siimann
- Foto: Andres Laanem
Neli küsimust, millele iga ettevõtte juhid olenemata ettevõtte suurusest finantsaruannetest vastused saavad leida.
1) Kuidas minu ettevõttel läheb võrreldes eelmise aasta ja eelmise kuuga?
2) Kuidas minu ettevõttel läheb võrreldes konkurentidega?
3) Kas turul on ettevõtteid, mida võiks ära osta?
4) Milline on minu klientide maksevõime?
Ettevõtlus on mitmetahuline nähtus ning selle tulemuslikkust ei ole võimalik mõõta ühe absoluut- ega suhtarvuga. Headel aegadel keskenduvad paljud ettevõtted valdavalt vaid kasumiaruande näitajate jälgimisele. Selle põhjal saab teha järeldusi ettevõtte arengukiiruse, müügitegevuse tasuvuse ja kulude struktuuri kohta. Usun, et tänases olukorras pööratakse tunduvalt rohkem tähelepanu rahakäibe aruande informatsioonile, sest pankroti vältimiseks on lisaks kasumile vaja teenida ka raha. Soovitan kõigil neil, kes raamatupidamise teenust sisse ostavad, tellida oma raamatupidajalt iga kuu ka rahakäibe aruanne. Ettevõtte varade kasutamise efektiivsuse ja ettevõttesse tehtud investeeringute tasuvust saab analüüsida bilansi ja kasumiaruande info kombineerimisel. Võttes juurde info töötajate arvu kohta, saab analüüsida tööjõu kasutamise efektiivsuse näitajaid.
Eelnevalt toodud äritegevuse erinevaid tahke saab analüüsida, võrreldes enda ettevõtte näitajaid nii varasemate perioodide kui ka konkurentide sama perioodi näitajatega ning ka omanike ootustega. Sel viisil saab teada, kus asuvad varjatud reservid ettevõtte üldise efektiivsuse edasiseks tõstmiseks.
Üks võimalus oma äri olemasolevatel turgudel kiiresti laiendada on ära osta mõni konkurent või uuele turule sisenedes omandada mõni toimiv ettevõte. Indikatsioonid potentsiaalse ülevõetava ettevõtte väärtuse kohta saab tuletada avalike finantsaruannete põhjal. Samas on vaja silmas pidada, et ettevõtetel on ka bilansiväliseid varasid (iseenda kaubamärk, töötajate oskused, kliendiandmebaasid jms), millel on samuti turuväärtus. Käesolev majandustsükkel pakub tugevatele ettevõtetele võimalusi nõrgemate konkurentide omandamiseks ja/või uutele tegevusaladele sisenemiseks ning seeläbi järgmisest tõusulainest maksimumi võtmiseks.
Creditinfo Eesti 2019. aasta krediidipoliitika turu-uuring näitas, et endiselt tegelevad Eesti firmades krediidiküsimustega peamiselt juhid, mis keskmise Eesti ettevõtte suurust arvestades on igati arusaadav. Maksevõimeanalüüsi teostamiseks tuleb analüüsida kliendi bilansi proportsioone ning kliendi võimet lisaks kasumile ka raha teenida. Oluline on ka olemasolevate klientide maksevõimeanalüüs, küsides neilt sarnaselt pankadele kvartaalseid vahearuandeid.
Finantsanalüüsi põhitõdede tundmine aitab tõsta juhtkonnas toimuvate arutelude kvaliteeti ning jõuda seeläbi ettevõttele majanduslikult kasulikumate otsusteni ja väärtuse tõusuni.
Seotud lood
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.