Autor: Christina Dahlblom • 26. mai 2020

Tuleviku juhtimise 3 võtmesõna

Organisatsioonide kõige olulisemad ja samal ajal napimad ressursid on teadmised, aeg ning usaldus. Me räägime neist palju, kuid kas nendest tõepoolest juhindutakse otsuste vastuvõtmisel ja juhtimisel?

Muutused ja kiire tempo on tänapäeva märksõnad ja meie organisatsioonidki muutuvad – või vähemalt peaksid muutuma – koos maailmaga. Meie juhtimispraktikates on aga endiselt jäänuseid aegadest, kus juhtimine keskendus peamiselt prognoosimisele ja tootlikusele ning samal ajal vigade minimeerimisele. Sel ajal oli vastuvõetav või isegi imetlusväärne juhtida käskimise ja kontrolli kaudu. Otsuste tegemist suunas kõige napim ressurss – raha.

Christina Dahlblom – ettevõtja, tegevjuht ja juhtimistreener, Nordic Business Forum 2019 kõnelemisvõistluse finalist

Christina Dahlblomi saab kuulata augustis toimuval Pärnu Finantskonverentsil.

Juhtimisoskustesse tehakse enneolematuid investeeringuid – eesmärk on, et organisatsioonid ja juhid arendaksid oma meeskonnatöö- ja suhtlemisoskusi. Parema käitumise õppimine on seda väärt, aga oluline on muuta ka vaikeseadeid, millel meie juhtimine alateadlikult põhineb. Juht on nagu nutitelefon: rakendused ei tööta korralikult, kui operatsioonisüsteem on vananenud. Meile meeldib värskendusi edasi lükata, sest see on tüütu ja aeganõudev ning pärast värskendust vajab kõik natuke harjumist. Kuid see on seda väärt.

Tipptalent on oma aja peremees

Tänapäeva organisatsioonide edu põhineb mitte ainult muutustega kohanemisel, vaid ka inimeste koostööl. Kõige olulisem ressurss on kaasaegsetes organisatsioonides andekas talent, tema aeg ja usaldus. Neid edutegureid on ka raskem mõõta ja hallata kui raha. Siiski peaksid need olema finantstulemuste ja klientide rahuloluga samaväärse tähtsusega.

Kas olete juhina mõelnud, et tulevane supertalent ei pruugi soovida teie heaks tööd teha? Ta ei pruugi soovida töötada ka ühegi teise organisatsiooni heaks. Tipptalent müüb oma oskuseid enda valitud partneritele. Ta tutvustab oma oskusi, annab teada, millal on tema kalendris vabad ajad ning valib soovijate hulgast selle, kelle heaks ta töötada tahab.

Selleks, et hoolitseda meie ühe olulisima konkurentsieelise – tippspetsialistide eest, peame suhtuma lugupidamisega nende aega. Aeg või ajapuudus on üks põhjus, miks andekad talendid ei soovi olla konkreetse ettevõtte palgal.

Enamik meist kasutab ajahaldusrakendusi alates elektroonilisest kalendrist kuni organisatsioonisiseste tööriistadeni. Kuid kas see garanteerib, et ajajuhtimine on kogu organisatsioonis kontrolli all? Mida räägivad teie organisatsiooni koosolekupraktikad ajainvesteeringute juhtimisest – kui kaua koosolekud kestavad, palju inimesi keskmiselt osaleb ja palju hilinetakse? On tõestatud, et tõhusus väheneb, kui kohal on üle seitsme inimese või kohtumine kestab üle 30 minuti. Laialivalguvate turuplatse meenutavate koosolekute vältimise tulemus on aga näost näkku kohtumiste minimeerimine. Ajajuhtimine ei tähenda ainult mittevajaliku ajakulu vähendamist. Oma aega ja selle kasutamise tulemusi tuleks iga päev jälgida nagu muidki investeeringuid.

Koos töötamine loob usalduse

Parimad tulemused ja loovaimad lahendused saavutatakse siis, kui töö eri osapooled on üksteist tundma õppinud. Inimeste vahel on samas füüsilises ruumis usaldust kergem luua kui virtuaalsel kohtumisel. Uuringud näitavad, et organisatsioonid, kus valitseb usaldus ja töötajad tunnevad end psühholoogiliselt turvaliselt, on poole produktiivsemad ja neis esineb 40 protsenti vähem läbipõlemist.

Kui inimeste usaldus ja hea koostöö on peamiste eduteguritena määratletud, miks ikkagi hinnatakse töötajaid selle järgi, kui kuulekalt täidavad nad ülemuse ning klientide nõudmisi ja soove? Paljud juhid tunnevad vastutust oma alluvate edu, probleemide lahendamise ja motivatsiooni eest. Selles seadistuses on juht nagu lapsevanem, kes saadab oma lapsed kooli, nõustades neid hoolikalt marsruudi valikul, järgides teekonda rakenduses „Find My Friends“ ja paludes väikesel õpilasel helistada, kui ta on kohale jõudnud.

Selleks, et vananenud operatsioonisüsteemilt üle minna uuele juhtimisviisile, kus töötajatega saab olla kui täiskasvanu täiskasvanute keskel, tuleb kõigepealt tuvastada mõtlemismustrid, mida on vaja muuta. Uuendus on küll heidutav, kuid tasuna hakkavad töötajad ise leidma lahendusi, vabastades juhi aega ja energiat.

Investeerides oma aega tähendusrikastesse asjadesse nagu usalduse kasvatamine oma töötajatega, lood võimaluse suurema tõhususe saavutamiseks. Esimene mõte võib olla see, et sul pole kohtumiste ja kohvijoomise kõrvalt aega õiget tööd tehagi. Kui olete aga kohtunud inimestega kogu organisatsioonist, kuulnud nende uudiseid ja tagasisidet oma töö kohta, võid leida, et investeering tasus end ära.

Tõlkinud ja toimetanud Gerda Urva

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077