Maksuresidentsust ei saa määrata ainult rahvastikuregistri andmete põhjal
Halduskohus analüüsis olukorda, kus maksuhaldur leidis, et füüsilist isikut ei saa lugeda Eesti maksuresidendiks, kuna Eesti rahvastikuregistris on tema elukohaks märgitud Soome Vabariik.
Maksuhaldur toetus eelkõige rahvastikuregistri seaduse § 66 lõikele 1, mille alusel tuleb sellisel juhul, kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, lähtuda rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist.
Lisaks äriregistri funktsionaalsuse parandamisele tuleks seadusemuudatustega ära lahendada üks tõsine probleem, mis tõusetub eelkõige olukorras, kus aktsionärid või osanikud lähevad omavahel tülli, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Annika Peetsalu (Jaanson).
Me tarbime igapäevaselt erinevaid kaupu ja teenuseid, vaevamata pead mõttega, kas kauplejal või teenusepakkujal on selleks vajalik tegevusluba või registreering olemas. Või kas ettevõte on täitnud kõik seaduses ette nähtud nõudmised. Ja see ongi normaalne, sest enamasti inimesed ei peakski igapäevaelus selle peale mõtlema.
Kahtlustatavale pakutakse kriminaalasjas tihti juba esimesel ülekuulamisel võimalust anda allkiri nõusolekule või taotlusele selleks, et kriminaalasi vaadataks läbi mitte üldises korras (üldmenetlus), vaid ühel või teisel moel lihtsustatult.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?