Maksuresidentsust ei saa määrata ainult rahvastikuregistri andmete põhjal

Lisaks äriregistri funktsionaalsuse parandamisele tuleks seadusemuudatustega ära lahendada üks tõsine probleem, mis tõusetub eelkõige olukorras, kus aktsionärid või osanikud lähevad omavahel tülli, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Annika Peetsalu (Jaanson).

Me tarbime igapäevaselt erinevaid kaupu ja teenuseid, vaevamata pead mõttega, kas kauplejal või teenusepakkujal on selleks vajalik tegevusluba või registreering olemas. Või kas ettevõte on täitnud kõik seaduses ette nähtud nõudmised. Ja see ongi normaalne, sest enamasti inimesed ei peakski igapäevaelus selle peale mõtlema.

Hiljuti avaldatud uuringu järgi on Eesti Euroopa Liidus esikohal tsiviilasjade lahendamise kiiruse poolest.

Kahtlustatavale pakutakse kriminaalasjas tihti juba esimesel ülekuulamisel võimalust anda allkiri nõusolekule või taotlusele selleks, et kriminaalasi vaadataks läbi mitte üldises korras (üldmenetlus), vaid ühel või teisel moel lihtsustatult.

Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.