Negatiivselt panustasid majandusse kõik suuremad tegevusalad.
Foto: Liis Treimann
Swedbank ja SEB olid prognoosinud Eestile möödunud aastaks 0,4protsendilist majanduslangust, Euroopa Komisjon hindas sisemajanduse kogutoodangu vähenemiseks 0,3 protsenti ja Eesti Pank ootas 0,5 protsendi suurust langust.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?