Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 11,3%ni. Energia, toiduainete ja tööstuskaupade hinnatõus jätkas aeglustumist, kuid samas kallinesid kiirenevas tempos mitmed teenused.
Energiahindade aastakasv pidurdus mais 3%ni. Maagaas ja mootorikütused odavnesid aastaga vastavalt 43% ja 14%, kuid soojusenergia hind oli jätkuvalt 11% kallim. Tulevikutehingute põhjal võib eeldada, et aasta lõpuks gaasihinnad mingil määral tõusevad, kuid hakkpuiduturul on ootus, et hinnad alanevad. Seetõttu peaks ka soojusenergia hakkama järgmise kütteperioodi ajaks odavnema.
6,1% oli euroala aastainflatsioon mai seisuga. Veidi parem kui 7,0%, mis oli aprilli seis, ja selgelt parem kui tipp 9,2%, mis oli detsembris. Eestis aeglustus aastainflatsioon 11,2%le. Kuidas ajaloo õppetunnid aitavad kiiret inflatsiooni kontrolli alla saada?
Kiire hinnatõus on majanduses väga visa taanduma, kui see kinnitab kanda inimeste ja ettevõtete ootustes, palganõudmistes ja hinnakujunduses. See seab pikemas vaates ohtu majanduse konkurentsivõime ja töökohad. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul püüab just seda ohtu ära hoida keskpankade rahapoliitikas toimunud otsustav kursimuutus.
Eesti majandus on olnud languses juba neli järjestikust kvartalit, kuid tavainimese elu pole see siiani kuigivõrd mõjutanud. Päris lõputult selline olukord kestma ei jää.
Praegusaegse ja edumeelse ettevõtte jaoks on põhipanga vahetamine hästi läbimõeldud ja strateegiline samm, mis võib tuua märgatavat kasu. Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas lükkab ümber müüdi, et pangavahetus on ettevõttele keeruline, ajamahukas ja riskantne: „Tänapäeval pole küsimus enam selles, kuidas panka vahetada, vaid miks. Võit seisneb kulude kokkuhoius ja paremas teeninduses.“