Eesti majandus kasvas aasta esimesel poolel väga tagasihoidlikult – aastases võrdluses vaid 0,1%. Kui teise kvartali SKP näitas juba 0,9% tõusu, vähenes see esimeses kvartalis 0,7% - kusjuures sellele eelnesid eelmise aasta teisel poolel veel kaks kvartalit langust.

- Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
- Foto: Andras Kralla
Seevastu kiire hinnakasvu mõjul oli jooksevhindades SKP kasv tublisti parem, suurenedes aasta esimesel poolel 4,8%. Samas on kasvunumber jooksevhindades ikkagi allpool pikaajalist keskmist, mis jääb 7% lähedale.
Teise kvartali majanduskasv tuli valitsemissektorist ja suuremast maksulaekumisest, eelkõige just rohkemast käibemaksust, samas kui ettevõtete lisandväärtus kokkuvõttes vähenes. Nii tuligi ligikaudu kaks kolmandikku SKP kasvust netotootemaksudest.
Teise kvartali majanduskasv tuli valitsemissektorist ja suuremast maksulaekumisest, eelkõige just rohkemast käibemaksust.
Tugevama panuse majanduskasvu andsid küll energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus, kuid kuna kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtusest üle poole moodustab omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnanguline üür ehk kaudne rent, siis on see vaid arvestuslik tulemus ja ei peegelda tegelikult majanduses loodud uut lisandväärtust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti andmetel kasvas SKP teises kvartalis aastaga 0,9% ja võrreldes esimese kvartaliga 0,6%. Lühiajaliselt on majanduskasvu kergitanud tarbimise tugevnemine, kuid pidurdanud ebakindel väliskeskkond.
Täna avaldas Statistikaamet massiivselt II kvartali andmeid erinevate valdkondade kohta. Eeldan, et pärast palgaskandaali on nüüd kõik kümme korda üle mõõdetud ja arvutatud enne avalikustamist. Mõned küsimused siiski jäävad õhku.
Maksu- ja tolliameti statistika näitab, et võrreldes eelmise aasta esimese poolega on Eesti ettevõtete käibed ja töötajate arv kasvanud. Kui Eestis registreeritud ettevõtete mullune esimese poolaasta käive oli 56,2 miljardit eurot, siis nüüd on see pisut üle 58 miljardi euro. Kasv ligi 1,85 miljardit eurot ehk 3,3 protsenti.
Kinnisvaraarendusi rahastav Leedu investeerimisettevõte Vanagas Asset Management on käivitanud 2 miljoni euro suuruse avaliku võlakirjapakkumise teise vooru, võimalusega suurendada emissiooni 3 miljoni euroni. Eesti investorid saavad esitada investeerimistaotlusi pankade ja finantsvahendusfirmade kaudu selle reedeni. Võlakirjad lunastatakse 29. oktoobril 2027 ning investoritele pakutakse 9,5% aastatootlust.