Eesti majandus kasvas aasta esimesel poolel väga tagasihoidlikult – aastases võrdluses vaid 0,1%. Kui teise kvartali SKP näitas juba 0,9% tõusu, vähenes see esimeses kvartalis 0,7% - kusjuures sellele eelnesid eelmise aasta teisel poolel veel kaks kvartalit langust.

- Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
- Foto: Andras Kralla
Seevastu kiire hinnakasvu mõjul oli jooksevhindades SKP kasv tublisti parem, suurenedes aasta esimesel poolel 4,8%. Samas on kasvunumber jooksevhindades ikkagi allpool pikaajalist keskmist, mis jääb 7% lähedale.
Teise kvartali majanduskasv tuli valitsemissektorist ja suuremast maksulaekumisest, eelkõige just rohkemast käibemaksust, samas kui ettevõtete lisandväärtus kokkuvõttes vähenes. Nii tuligi ligikaudu kaks kolmandikku SKP kasvust netotootemaksudest.
Teise kvartali majanduskasv tuli valitsemissektorist ja suuremast maksulaekumisest, eelkõige just rohkemast käibemaksust.
Tugevama panuse majanduskasvu andsid küll energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus, kuid kuna kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtusest üle poole moodustab omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnanguline üür ehk kaudne rent, siis on see vaid arvestuslik tulemus ja ei peegelda tegelikult majanduses loodud uut lisandväärtust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti andmetel kasvas SKP teises kvartalis aastaga 0,9% ja võrreldes esimese kvartaliga 0,6%. Lühiajaliselt on majanduskasvu kergitanud tarbimise tugevnemine, kuid pidurdanud ebakindel väliskeskkond.
Täna avaldas Statistikaamet massiivselt II kvartali andmeid erinevate valdkondade kohta. Eeldan, et pärast palgaskandaali on nüüd kõik kümme korda üle mõõdetud ja arvutatud enne avalikustamist. Mõned küsimused siiski jäävad õhku.
Maksu- ja tolliameti statistika näitab, et võrreldes eelmise aasta esimese poolega on Eesti ettevõtete käibed ja töötajate arv kasvanud. Kui Eestis registreeritud ettevõtete mullune esimese poolaasta käive oli 56,2 miljardit eurot, siis nüüd on see pisut üle 58 miljardi euro. Kasv ligi 1,85 miljardit eurot ehk 3,3 protsenti.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.