Kolm aastat tagasi toimus maailma rahaturgudel oluline pööre – keskpangad asusid inflatsiooniga võitlemiseks kergitama aastaid ülimadalal, lausa negatiivses tsoonis, hoitud baasintressimäärasid ja see tõi kaasa ka inimeste ning ettevõtete elu puudutavate intresside kiire tõusu. Aastatel 2022 ja 2023 kirjutati neil teemadel meedias peaaegu iga päev. Praeguseks on avalik huvi mõnevõrra vaibunud, aga aeg-ajalt on siiski kasulik teadvustada, mis millises suunas võiks lähiajal liikumisi oodata.

- Coop Panga finantsjuht Paavo Truu
- Foto: Sergei Zjuganov
Esmalt kokkuvõtlik lähiajaloo meenutus. Euroopa Keskpank (EKP) hoidis oma hoiuse intresse negatiivsena perioodil juuni 2014 kuni juuli 2022. Perioodil juuli 2022 kuni september 2023 tõstis EKP kiiresti ja korduvalt oma baasintresse kuni 4,0% tasemele. See tõi endaga kaasa ka euribori äkilise tõusu, mis saavutas oma tipu oktoobris 2023, kui 6 kuu euribor jõudis tasemeni 4,14%.
Sealt alates on euriborid pidevalt langenud jõudes käesoleva aasta kevadeks tasemeni 2,15% (6 kuu eribor). Käesoleva aasta aprilli lõpust saadik on toimunud väikses ulatuses kõikumisi vahemikus 2,00% kuni 2,15%, mille kohta võib öelda, et olukord rahaturgudel on kevadest saadik olnud üsna stabiilne ja edasist langustrendi ei paista.
Mis saab edasi?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euribori teekonna jälgimisest on kõrvalharrastus neile, kel laenumaksed sellega seotud. Valdavalt on meil Eestis ettevõtete ja kodulaenudel kasutuses 6 kuu euribor suurest euriboride perest.
Eestis laenulepingutes laialt kasutatavad euribori baasintressid on languses olnud alates 2023. aasta sügisest. Rahaturud ootavad, et tänaseks umbes 2% tasemele jõudnud intressimäärad langevad lähikuudel veelgi, aga aastases perspektiivis ennustatakse nende uuesti kasvule pöördumist. Kas see tähendab, et tuleks hakata mõtlema intresside fikseerimisele?
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.