Konkurents

„Eesti energiaturu eduka arengu alustaladeks on konkurentsipõhisus ning kõigi turuosaliste võrdne kohtlemine,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Eestis kontrollib koondumisi ning lubab või keelab neid Konkurentsiamet. Teatud juhtudel on aga koondumiseni viiv tehing oluline Euroopa Liidu üleselt ning sellisel juhul kontrollib koondumist Euroopa Komisjon.

Eesti Panga värskest Konkurentsivõime Ülevaatest selgub, et vananeva rahvastikuga Eestis on tuleviku majanduskasvu ja inimeste jõukuse suurenemise võti kogutootlikkuse tõusus. Kogutootlikkus on see osa majanduskasvust, mis ei tulene otseselt investeeringute või hõive kasvust, vaid on seotud teguritega, mis neid kahte omakorda mõjutavad: tehnoloogiline areng, innovatsioon, ärikeskkond ja üha rohkem ka riikide kliimapoliitika valikud.

Kui on põhjust arvata, et ettevõtja on rikkunud konkurentsireegleid, siis sõltuvalt rikkumise olulisusest, võivad ametiasutused seda menetlema hakata nii siseriiklikult kui EL tasandil. Mitme menetluse ja seega ka mitme potentsiaalse sanktsiooni määramise puhul tekib küsimus, kas ja kuidas on see kooskõlas topelt karistamise vältimise ehk ne bis in idem põhimõttega. Euroopa Liidu Kohus käsitles seda küsimust oma hiljutises Slovak Telekom lahendis.

Tänapäeva ärimaailmas ei ole enam kohta nendel juhtimisviisidel, mida kasutati sada aastat tagasi. Selleks et ellu jääda, peavad ettevõtted otsustama kiiresti, olema paindlikud ja inimkesksed. Vastus sellele peitub juhtimisstrateegias, mida nimetatakse beyond budgeting’iks.

Headel aegadel pole efektiivsus suur probleem, kuid halbadel aegadel muutub see ka seni edukates ettevõtetes ootamatult oluliseks. Seepärast on tähtis mõõta efektiivsusega seotud parameetreid optimaalselt ja efektiivselt. Kahjumlike protsesside taga on varjatud kulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse aluseks on loogiline lähenemine firma juhtimisele, mis aitab õppida hindama ettevõtte tööprotsesse ja selgitada välja nende omahinna, räägib konsultatsioonifirma Optime OÜ juhataja Rein Parelo.