Eesti Pank: majanduse maht ületas potentsiaali

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.  Foto: Eesti Pank

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis aasta võrdluses 4,4% ja kvartali võrdluses 0,8%. Majanduse maht pigem ületas potentsiaalset tootmismahtu kui jäi sellele alla, sõnas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Oja sõnul näitab see, et ettevõtted rakendavad tootmisvõimsust tavalisest enam ja uusi töötajaid, kelle abil tegevust laiendada, on raske leida. Edasine majanduskasv eeldab investeeringuid ja tootlikkuse kasvu. Samuti on suurenenud oht, et majanduse tasakaal võib halveneda.

Majanduskasv kiirenes aasta esimeses kvartalis paljudes riikides, sealhulgas Eesti naaberriikides. Läti, Leedu ja Soome majandus kasvas kvartaliga 1,5% ümber. Eesti kvartalikasv jäi neile mõnevõrra alla, sest meil kiirenes majanduskasv järsult juba neljandas kvartalis aktsiisikaupade varumise tõttu. Seetõttu oli esimeses kvartalis netotootemaksude panus majanduskasvu väiksem. Ilma netotootemaksude negatiivse mõjuta oleks Eesti Panga hinnangul Eesti majandus kasvanud 4,8%.

Taastus põlevkivisektori toodang

Üheks väliskeskkonna majanduskasvu kiirenemise põhjuseks võib pidada naftariikide majanduslangusest väljatulekut, mistõttu ei vähene enam naftariikide nõudlus. See puudutab näiteks Venemaad.

Nafta hinna tõusu peegeldab Eesti majanduses eeskätt põlevkivisektor: esimeses kvartalis andsid mäetööstus ja energeetika majanduskasvu suure panuse. Detailsemad andmed näitavad, et ka põlevkiviõli tootmise majandustulemused olid märksa paremad kui aasta tagasi. Teisest küljest on nafta hinna tõus kiirendanud inflatsiooni, mis pidurdab eratarbimise kasvu. Esimeses kvartalis suurenes eratarbimine hindadega korrigeeritult aasta võrdluses vaid 0,6%.

Investeeringute jõuline kasv

SKP nõudluskomponentidest kasvasid esimeses kvartalis kõige enam investeeringud: 16,5%. See peegeldus ka ehitussektori näitajates, mis on alates aasta algusest pidevalt tugevnenud. Investeeringute taastumine on vajalik majanduse pakkumispoole tugevnemiseks. Erasektori investeeringud on viimastel aastatel ettevõtete kasumite langedes vähenenud ja see on vähendanud majanduse kasvuvõimet. Seetõttu pole Oja sõnul kriisieelsete aastate kasv Eesti majandusele praegu jõukohane ja majandusliku tasakaalustamatuse probleem võib tekkida juba madalama majanduskasvu juures.

Suurenenud tasakaalustamatuse ohule viitavad ettevõtete hinnangud tööjõupuudusele, aga ka tööstuses kiiresti kasvanud tootmisvõimsuse rakendatus. Kui viimastel aastatel on osa neist näitajatest ületanud majandustsükli keskmist ja osa jäänud sellele alla, siis viimaste kuude majanduskonjunktuuri statistika osutab Oja sõnul selgemalt sellele, et majanduse maht ületab potentsiaali.

Valitsus olgu ettevaatlik

Sellistes tingimustes peab valitsus olema majanduse ergutamisel ettevaatlik, sõnas Kaspar Oja. Kuna majanduses on vabu ressursse vähe, tähendaks täiendav stimuleerimine hinnatõusu, mis raskendaks ettevõtetel investeeringute tegemist. Positiivse toodangu lõhe võimendamine eelarve kaudu suurendaks tasakaalustamatust ja võimendaks seeläbi majandustsüklit, mis võib lõppeda majanduskriisiga. Lisaks sellele on headel aegadel mõistlik koguda puhvreid tulevaste aastate jaoks, mis ei pruugi nii head olla.

Lähikuude arengut ennustavad ettevõtete küsitlusandmed osutavad kasvu mõningale aeglustumisele tööstussektoris, kuid tootmise ootused on siiski jätkuvalt tugevad ega viita langusele. Siseturule suunatud ehitussektori tellimuste hinnangud ületasid aprillis ja mais esimese kvartali keskmist.

Jaga lugu:
Seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077