Üheks väliskeskkonna majanduskasvu kiirenemise põhjuseks võib pidada naftariikide majanduslangusest väljatulekut, mistõttu ei vähene enam naftariikide nõudlus. See puudutab näiteks Venemaad.
Nafta hinna tõusu peegeldab Eesti majanduses eeskätt põlevkivisektor: esimeses kvartalis andsid mäetööstus ja energeetika majanduskasvu suure panuse. Detailsemad andmed näitavad, et ka põlevkiviõli tootmise majandustulemused olid märksa paremad kui aasta tagasi. Teisest küljest on nafta hinna tõus kiirendanud inflatsiooni, mis pidurdab eratarbimise kasvu. Esimeses kvartalis suurenes eratarbimine hindadega korrigeeritult aasta võrdluses vaid 0,6%.
Investeeringute jõuline kasv
SKP nõudluskomponentidest kasvasid esimeses kvartalis kõige enam investeeringud: 16,5%. See peegeldus ka ehitussektori näitajates, mis on alates aasta algusest pidevalt tugevnenud. Investeeringute taastumine on vajalik majanduse pakkumispoole tugevnemiseks. Erasektori investeeringud on viimastel aastatel ettevõtete kasumite langedes vähenenud ja see on vähendanud majanduse kasvuvõimet. Seetõttu pole Oja sõnul kriisieelsete aastate kasv Eesti majandusele praegu jõukohane ja majandusliku tasakaalustamatuse probleem võib tekkida juba madalama majanduskasvu juures.
Suurenenud tasakaalustamatuse ohule viitavad ettevõtete hinnangud tööjõupuudusele, aga ka tööstuses kiiresti kasvanud tootmisvõimsuse rakendatus. Kui viimastel aastatel on osa neist näitajatest ületanud majandustsükli keskmist ja osa jäänud sellele alla, siis viimaste kuude majanduskonjunktuuri statistika osutab Oja sõnul selgemalt sellele, et majanduse maht ületab potentsiaali.
Valitsus olgu ettevaatlik
Sellistes tingimustes peab valitsus olema majanduse ergutamisel ettevaatlik, sõnas Kaspar Oja. Kuna majanduses on vabu ressursse vähe, tähendaks täiendav stimuleerimine hinnatõusu, mis raskendaks ettevõtetel investeeringute tegemist. Positiivse toodangu lõhe võimendamine eelarve kaudu suurendaks tasakaalustamatust ja võimendaks seeläbi majandustsüklit, mis võib lõppeda majanduskriisiga. Lisaks sellele on headel aegadel mõistlik koguda puhvreid tulevaste aastate jaoks, mis ei pruugi nii head olla.
Lähikuude arengut ennustavad ettevõtete küsitlusandmed osutavad kasvu mõningale aeglustumisele tööstussektoris, kuid tootmise ootused on siiski jätkuvalt tugevad ega viita langusele. Siseturule suunatud ehitussektori tellimuste hinnangud ületasid aprillis ja mais esimese kvartali keskmist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
21 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid ühispöördumise riigikogus esindatud erakondadele, milles rõhutavad, et maksutõusud toovad kaasa nii hinnatõusu tarbijatele kui ka negatiivsed tagajärjed suurimatele ettevõtlussektoritele
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) prognoosib Eesti majanduskasvuks tänavu 2,6 protsenti, mis kiireneb järgmisel aastal 3,1 protsendile.
Majanduskasv on järsult kiirenenud, kuna välisnõudlus on kasvanud ja sektorite individuaalsed probleemid on leevenenud. Majandustsükli näitajate põhjal kasvab majandus praegu aga kiiremini, kui on Eesti majandusele tavaoludes pikema aja jooksul jõukohane, kirjutab Eesti Pank.
Mitmed meie sihtturud on taastumas ning samuti on kasvanud Eesti ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel. Lisaks on oluliselt kasvanud ettevõtete investeeringud, kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo värskeid statistikaameti andmeid.
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisettevõte Tewox viib kuni 29. septembrini läbi 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade avalikku pakkumist. Esimeses jaotusvoorus esitasid investorid ettevõtte 10 miljoni euro suurusele võlakirjaosale taotlusi 17,4 miljoni euro väärtuses. Võlakirjade aastane tootlus on 8% ja lunastuskuupäev on 21. veebruar 2029.