Lähedased liitlassuhted Prantsusmaaga peaksid peegelduma ka meie kaubandussuhetes

Kuigi COVID-19 kriis tõi 2020. aastal kaasa nii kaupade kui teenuste ekspordi järsu vähenemise, on Eesti majandus ja eksport viimastel aastatel tavalisest keerukamate majandusoludega üsna hästi kohandunud, selgub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, EAS-i ja Välisministeeriumi tellitud uuringust.

Eesti kaubandussuhted Skandinaavia sihtturgudega on olnud aastaid Eesti majanduse jaoks väga olulised, sest kultuurilise läheduse tõttu peame seda piirkonda oma peamiseks lähituruks. Kuigi koroonapandeemial on olnud märkimisväärne mõju 2020. aasta eksporditulemustele, on Eesti ekspordivõime näidanud erakordset säilenõtkust.

Möödunud aasta lõpus paranes mõnevõrra üldine majandusaktiivsus rahvusvahelistel kaubaturgudel, ent välisnõudlus oli endiselt madalseisus. Sellele vaatamata suutsid Eesti ettevõtted neljandas kvartalis püsida suhteliselt konkurentsivõimelised ja Eesti väliskaubanduskäive kasvas 11%. Kuna olukord rahvusvahelistel kaubaturgudel on endiselt väga heitlik, siis kriisi venides suureneb risk, et seni majandust toetanud eksportööride võimekus nõrgeneb.

Koroonaviiruse levik mõjutas 2020. aastal oluliselt sõidukite registreerimist nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Esmaselt registreeritud sõidukite arv on oluline näitaja väljendamaks tarbijate kindlustunnet tuleviku suhtes ning valmidust teha kulukaid oste. Uurisime, mil määral möödunud erakordne aasta seda mõjutas.

Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.