Lähedased liitlassuhted Prantsusmaaga peaksid peegelduma ka meie kaubandussuhetes

Kuigi COVID-19 kriis tõi 2020. aastal kaasa nii kaupade kui teenuste ekspordi järsu vähenemise, on Eesti majandus ja eksport viimastel aastatel tavalisest keerukamate majandusoludega üsna hästi kohandunud, selgub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, EAS-i ja Välisministeeriumi tellitud uuringust.

Eesti kaubandussuhted Skandinaavia sihtturgudega on olnud aastaid Eesti majanduse jaoks väga olulised, sest kultuurilise läheduse tõttu peame seda piirkonda oma peamiseks lähituruks. Kuigi koroonapandeemial on olnud märkimisväärne mõju 2020. aasta eksporditulemustele, on Eesti ekspordivõime näidanud erakordset säilenõtkust.

Möödunud aasta lõpus paranes mõnevõrra üldine majandusaktiivsus rahvusvahelistel kaubaturgudel, ent välisnõudlus oli endiselt madalseisus. Sellele vaatamata suutsid Eesti ettevõtted neljandas kvartalis püsida suhteliselt konkurentsivõimelised ja Eesti väliskaubanduskäive kasvas 11%. Kuna olukord rahvusvahelistel kaubaturgudel on endiselt väga heitlik, siis kriisi venides suureneb risk, et seni majandust toetanud eksportööride võimekus nõrgeneb.

Koroonaviiruse levik mõjutas 2020. aastal oluliselt sõidukite registreerimist nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Esmaselt registreeritud sõidukite arv on oluline näitaja väljendamaks tarbijate kindlustunnet tuleviku suhtes ning valmidust teha kulukaid oste. Uurisime, mil määral möödunud erakordne aasta seda mõjutas.

Infopanga kuldpaketti on lisandunud uus võimalus — ettevõtete finantsandmete võrdlusgraafikud. Nüüd saad ühe ettevõtte infokaardil lisada võrdlusesse teised huvipakkuvad ettevõtted ning vaadata nende kvartaalseid ja aastaseid näitajaid kõrvuti samadel graafikutel.