Täna avaldas Statistikaamet täpsustatud SKP andmed selle aasta I kvartali kohta. Mudelipõhine kiirhinnang ütles meile kuu aega tagasi, et majandus kasvas 1,2%, täpsustatud andmed, mis tuginesid reaalsele statistikale, näitasid, et majandus paraku langes 0,3% võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga.
Andmed näitavad selgelt, et igasugused mudelarvutused ei toimi turbulentsetel aegadel. Statistikamet selgitas muutust automüügi volatiilsusega ehk siis väga aktiivsele aastalõpule järgnes vaikus aasta alguses.
Võibolla on põhjus selles, et me hindame hinnakasvu üle? Reaalkasvu saame kui nominaalsest kasvust lahutame hinnatõusu efekti. Aastases muutuses kasvas SKP nominaalselt 4% ehk lihtne arvutuskäik näitab, et hinna deflaator, millega reaalset kasvu arvutatakse, oli 4,3%. Kui panna kõrvale tarbijahindade muutus, siis selline hinnatõus on päris realistlik. Seega ei saa seekord süüdistada ka hinnakasvu ülehindamist.
Positiivne on tööstuse lisandväärtuse kasv ning negatiivne on transpordisektori päris suur miinus. Energeetikasektori suur miinus tuli tõenäoliselt soojast talvest, sest küttekulud olid inimestel väiksed. Kuna info ja side ettevõtted on jõudsalt oma teenuste hindasid tõstnud, siis avaldus see ka nende lisandväärtuse korralikus kasvus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Positiivne näitaja on väliskaubanduse kasv, aga kõige suuremat mõju sisemajanduse koguproduktile omab tarbimine, mis paraku langes I kvartalis aasta võrdluses 0,6%. See ei ole üllatav, sest ka tarbijate ootused olid esimeses kvartalis jätkuvalt väga pessimistlikud. Hinnatõus paraku jätkub ka suvel, sest meid ootab ees käibemaksu tõus.
Statistikaamet: mudel ei suutnud sõidukite müügi vähenemist arvesse võtta
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv hinnasurve, mis vaatamata toodangu kiiremale kasvule jooksevhinnas hoiab reaalnäitajaid tagasi,“ selgitas Müürsepp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates 5. maist kannab Šiaulių Bankas uut nime Artea. Selle strateegilise sammuga tugevdab Leedus tegutsev pank oma positsiooni nii era- ja äriklientide, avalikkuse kui investorite seas ning liigub lähemale eesmärgile saada Leedu klientide eelistatuimaks pangaks.