Kuidas maksustatakse välistulu?

Tööandja või muu maksustatava tulu väljamakse tegija saab topeltmaksustamist vältida, pidades tulumaksu väljamakse tegemisel kinni või makstes õiges riigis.

Eesti isikute välisriigis teenitud töötasult tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise põhimõtted leiad SIIT. Pööra tähelepanu lähetuse mõistete erinevusele siseriiklikus tööõiguses ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust reguleerivates määrustes.

Selgituseks soovitustele maksude kokkuhoidmiseks asutada äriühing välisriigis, juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele.

Äritegevuse tulumaksuga maksustamisel kehtib üldine rahvusvaheline põhimõte, mille kohaselt residendiriigis maksustatakse isiku kogu maailma tulu. Seega, kui tegutsetakse üle piiri, tekib maksukohustus tõepoolest riigis, kus äriühing on registreeritud. Samas maksustatakse tavaliselt tulu ka riigis, kus äri tehakse või tulu tekib.

Topeltmaksustamine välditakse residendiriigis, kus võetakse välisriigi tulumaks arvesse või vabastatakse välisriigis maksustatud tulu, kuid see oleneb konkreetse riigi seadustest ning välislepingutest.

Residendiks loetakse Eestis äriühingut, kes on asutatud Eesti seaduse alusel. Teistes riikides võib olla residentsuse tekkimiseks erinev reegel, näiteks äriühingu juhtkonna asukoht. Juhtimise asukoht võib tekitada välisriigis ka püsiva tegevuskoha, mis on samuti aluseks äritegevuse maksustamisel selles välisriigis. Püsiva tegevuskoha tekkimiseks ei pea välisriigis olema juhtimise kõrgeim tase, maksustada saab ka äritegevuse osa, mille juhtimine välisriigis on.

Seega, kui äriühing on registreeritud ühes riigis, kuid tegutseb teises, ei ole äriühingule tagatud vaid asutamise riigis kohalduv (madal) maksumäär, juhul kui teises riigis tekib püsiv tegevuskoht või residentsus.

Lisaks maksustatakse välisriigis ka olenevalt selle riigi seadustest sellest riigist saadud dividend, intress või litsentsitasu, kasu kinnisasja võõrandamisest või renditulu, jms, olenevalt konkreetse riigi seadustest, kuid sõltumata sellest, et saaja on teise riigi resident. Välisriigile võib tulenevalt välislepingust kohalduda piirang tulumaksu määrale, millest rohkem maksustada ei saa.

Seega välisriigis äriühingu asutamisel ning üle riigipiiride äri ajades tuleb arvestada kõigi riikide riigisiseste seadustega.

Riikide vahel sõlmitud kahepoolsed tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingud (edaspidi maksuleping) ei taga samuti automaatselt maksuvabastust välisriigis. Maksulepingutes lepivad riigid kokku, millises ulatuses võib teine riik lepingus osalevate riikide residente maksustada.

Seega teises riigis äri ajades tuleb tulumaksu tasuda äritegevuse toimumise riigis ning residendiriigis välditakse topeltmaksustamine, võttes välisriigis makstud tulumaks arvesse või vabastades välisriigi tulu koduriigi maksustamisest.

Võimalik, et tulu deklareerida tuleb igas riigis, kus tegutsetakse või tulu saadakse.

Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib üle piiri tegutsedes maksustamine olla keerulisem , kui esialgu paistab.

Kokkuvõttes. Vaid äriühingu asutamine või registreerimine teises riigis ei vabasta automaatselt maksustamist koduriigis või riigis, kus tegelikult tegevus toimub.

Registreerimisega võib kaasneda aruannete esitamise kohustus, isegi juhul, kui on tegemist madalate või olematu määraga maksuga, seega on võimalikud lisanduvad halduse kulud.