Paavo Siimann • 16 aprill 2019
Jaga lugu:

Kuidas pärida teist pensionisammast?

Äripäeva raadiosaates „Finantsuudised fookuses“ vastasid pensioni pärimist ja kolmandat sammast puudutavatele (maksu)küsimustele Luminor Pensions Estonia juhatuse liige Martin Rajasalu ja EY Eesti maksuvaldkonna partner Ranno Tingas.

Vasakult Martin Rajasalu, Paavo Siimann ja Ranno Tingas  Foto: Rivo Sarapik

Kohustusliku kogumispensioni osakud on päritavad. Millal pärimisõigus tekib?

MR: Nagu muudegi varade puhul tekib pärimisõigus, kui siit ilmast lahkunu pärijatele antakse välja pärimistunnistus.

Millal on fondiosakud päritavad?

MR: Rusikareegel on, et nii kaua kuni raha hoitakse pensionifondis, st omatakse pensionifondi osakuid ehk väärtpabereid, on see raha päritav. Kui hakatakse saama väljamakseid teisest sambast läbi kindlustuslepingu, siis see raha enam päritav ei ole. Teise samba pensioni väljamaksete puhul on võimalik täiendava tasu eest lisada tingimus, millega surma korral makstakse pensioni edasi pensionilepingus nimetatud isikule.

Kui palju pärimisjuhtumeid meil esineb ja millistes summades?

MR: Rahandusministeeriumi viimase statistika põhjal oli 2017. aasta lõpuks teise samba osakute pärimiseks esitatud üle kümne tuhande pärimisavalduse. 2017. aasta jooksul esitati natuke üle 1100 pärimisavalduse ning pärandina maksti teisest sambast välja 3,5 miljonit eurot. See teeb keskmiselt 3200 eurot pärandaja kohta.

Kuidas pärimisprotsess toimub?

RT: Kuna kogu pärimisprotsess käib läbi notari, tuleb esmalt pöörduda vabalt valitud notari poole, kes annab välja pärimisõiguse tunnistuse. Teise samba pärimine käib koos muude varade (raha, muud väärtpaberid, kinnisvara jne) pärimisega.

MR: Edasi tuleb pärijal pärimistunnistusega panka minna. Pangatöötaja vormistab pärija nimel pärimisavalduse pensionikeskusele ja edastab selle pensionikeskusele. Pensionikeskus teeb väljamakse või kannab osakud üle pärija(te) pensionikonto(de)le.

Teise samba pärimine

1. Pärija läheb tema poolt valitud notari juurde, kes väljastab pärimistunnistuse.

2. Pärija läheb pangakontorisse, kus vormistatakse pärimisavaldus pensionikeskusele.

3. Pank edastab avalduse pensionikeskusele.

4. Pensionikeskus teeb pärijale väljamakse (füüsilise isiku puhul peab kinni tulumaksu) või kannab osakud pärija pensionikontole. On võimalik ka päritud osakutest ühe osa kandmine pärija pensionikontole ja teise osa väljavõtmine rahas.

Milliste erisustega tuleb arvestada, kui pärijaks on laps?

MR: Siis on üks erisus, mis pikendab pärimisprotsessi. Kuna teise samba osak on väärtpaber, siis päritud väärtpaberite müümise soovi korral peab selleks eelnevalt olema saadud kohtu luba.

Mida pärijad päritud fondiosakutega teha saavad?

MR: Variante on kaks: kanda päritud osakud oma pensionikontole või rahas välja võtta. Rahas pärimise juures on piirang: rahas saab pärida osakuid ühe aasta jooksul notariaalse pärimistunnistuse väljaandmisest. Erandina ei kehti see piirang pärijatele, kes ei ole kunagi teise sambaga liitunud.

Millised maksud võivad teise samba osakuste pärimisega kaasneda?

RT: Kuna teise samba maksete pealt ei ole tulumaksu kinni peetud, siis on see on maksustamata tulu. Seega lihtne loogika ütleb, et kui maksustamata tulu hakatakse välja võtma, siis tuleb sellelt tulumaks ära tasuda. Oluline on silmas pidada, et vastavalt 2018. aasta algusest kehtivale tulumaksuseadusele mõjutab pensioniosakute pärimisel saadud ühekordne väljamakse maksuvaba tulu arvestust. Kui näiteks füüsilise isiku igakuine tulu oli 500 eurot (või 6000 eurot aastas) ja sellelt tulumaksu kinni ei peetud, siis võib tekkida olukord, kus lisaks teise samba väljamakselt tehtud kinnipidamisele peab juba kätte saadud palgalt hakkama riigile tulumaksu tasuma, sest pärija maksuvaba tulu ei ole enam 6000 eurot aastas. Kui pärija osakuid rahas välja ei võta, vaid kannab need oma pensionikontole, siis pärimisel tulumaksukohustust ei teki.

Pärija võib olla ka juriidiline isik. Mida see tähendab?

RT: Praktikas tähendab see olukordi, kus pärandaja soovib oma vara kas täielikult või osaliselt pärandada mõnele heategevusfondile, kirikule vms. Praegu on Eestis neid juhtumeid vähe, kuid läänemaailmas on see väga tavapärane, et osa varast suunatakse heategevusse. Kui väljamakse tehakse juriidilisele isikule, siis tulumaksu kinnipidamist ei ole.

Pärimisel võib tekkida ka pärandvara pankrot. Kuidas sel juhul käituda?

MR: Pensionifond ise ei saa miinuses olla ja pärijatele kohustusi tekitada. Kuid pärandajal võib olla võlgu, mis vajavad katmist. Pankrotihalduril on õigus nõuda, et pensionifondi osakuid kasutataks pärandajalt üles jäänud kohustuste katmiseks.

RT: Kui on kahtlusi, et pärandajal on üleval kohustusi, siis on mõistlik notariga kokku leppida pärandvara inventuur. Sel juhul on tagatud, et pärija ei pea pärimise tulemusel ise peale maksma.

Viimatises „Finantsuudised fookuses“ saates võeti veel vaatluse alla vabatahtlik kogumispension ehk kolmas sammas ning sellega kaasnevad maksud ja maksusoodustused. Luminor panga peaökonomist Tõnu Palm rääkis, mida olulist on ettevõtjal vaja teada Eesti, Euroliidu ja USA makromajanduses toimuvast, ning heitsime pilgu ka Pärnu finantskonverentsi ettevalmistustele.

Saadet toetab Luminor.

Saadet saab täispikkuses järelkuulata siin.

00:46 Olukorrast makromajanduses (Tõnu Palm, Luminor Eesti peaökonomist)

Martin Rajasalu (Luminor Pensions Estonia juhatuse liige) ja Ranno Tingas (E&Y Eesti maksuvaldkonna partner):

10:57 Kohustusliku kogumispensioni II sambast üldiselt (värske koalitsioonilepingu mõjud, kogumaht, kasumlikkus, teenustasud ja aruandlus)

25:53 II samba pärimisest ja sellega kaasnevad võimalikud maksud

37:12 Vabatahtliku kogumispensioni III sammas (üldine taust, kogumaht, tööandja sissemaksed, maksukeskkond)

45:57 21. Pärnu finantskonverentsi tutvustus (Bret Metsküla, finantsuudised.ee toimetaja)

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860bret@finantsuudised.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee