Urmas Simson: Eestil on mõne aasta perspektiivis potentsiaali olla majanduskasvult ELi esimeses pooles

Ettevõtted on olnud need, kes on sel perioodil leppinud väiksemate kasumitega. Et töövõtja kaotas võrreldes sisemajanduse koguproduktiga vähe, illustreerib ka see, et kui eelmisel aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt nominaalis alla 4%, siis tööjõukulu majanduses kasvas üle 4% ja keskmine palk koguni 8%. Ehk siis töövõtjad said sissetulekutena suurema osa sisemajanduse koguproduktist kui varem.

Kui rääkida töötlevast tööstusest, siis paistab see mõju ka tänavu aastaks prognoositavate tootmismahtude ja tööhõive kasvu kaudu. Kui tootmismahud kasvavad sel aastal 6%, siis tööhõive vaid 2%.

Need käärid on ühest küljest selgitatavad ettevõtete investeeringutega tootmise tõhustamisse, mis tähendab, et mõningad varem inimtööjõudu eeldanud protsessid on olnud võimalik automatiseerida.

Teisalt näitab see, et ka tööstuses ei loobutud vahepealsel keerulisemal ajal kvalifitseeritud tööjõust lootuses, et ees ootavad paremad ajad ning pärast majanduskeskkonna paranemist ei pea uusi sobilikke töötajaid tikutulega taga otsima. Hõive suurendamise vajadus ei ole seetõttu nii suur kui mahtude oodatav kasv.

Eesti majanduse bilanss on tugev. Kui minna tagasi 2022. aasta algusesse, siis paljude sektorite, sealhulgas töötleva tööstuse ettevõtete jaoks olid seljataga väga hea kasumlikkusega aastad. Likviidsuspositsioon oli tugev, võlakoormus ei olnud kõrge ning seda kogu majanduses – nii erasektoris kui ka avalikus sektoris, nii ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes.

Sellest positsioonist tulles ei ole viimaste aastate majanduslangus liigselt haiget teinud. Vaadates kui palju meil on sisemisi sääste võrreldes võlakoormusega, siis 15–20 aasta taguse ajaga võrreldes on Eesti majanduse sisest säästu selgelt rohkem. Kodumajapidamiste hoiuste kasvutempo on viimasel viiel aastal olnud kiirem kui laenude kasv. Ettevõtete olukord on veidi nõrgem, kuid ka siin võib öelda, et hoiused on taset hoidnud.

Laenude ja hoiuste suhe on kõigis Balti riikides väga tugev – see tähendab, et hoiuseid on rohkem kui laenumahtu. Ja nagu teame, siis hoiused on kaudselt pankade jaoks laenumaterjal.

Kinnisvaraturu tehinguaktiivsus ei ole viimastel aastatel olnud just kõige suurem, kuid kindlasti saab väita, et see turg toimib. Viimaste kuude korteritehingute arv Tallinnas on viimase 20 aasta keskmiste tasemete lähedal.

Siin on aga hakanud välja joonistuma üks huvitav nüanss. Nimelt on laenuaktiivsus paljudel juhtudel suurem, kui kinnisvaraturu tehingute arv lubaks arvata. Seda võib selgitada laenude refinantseerimise hoogustumisega: inimesed kolivad oma laenud ühest pangast teise ning võtavad sageli seejuures laenu veidi juurde. See tähendabki, et laenumahtude kasv ei ole päris samas taktis kinnisvaraturu aktiivsusega.

Kahe viimase aasta jooksul on Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvanud nominaalselt vähem kui eluasemelaenude jääk. See ei ole just parim näitaja, kuid kui vaadata neid muutusi viimase viie aasta lõikes, siis näeme, et sisemajanduse koguprodukt on siiski kasvanud sama kiiresti kui laenud. Eluasemelaenude 12 miljardi euro suurune maht suhtena ligi 40 miljardi euro suurusesse aastasesse sisemajanduse koguprodukti ei ole rahvusvahelises võrdluses liiga kõrge tase.

Vaatamata sellele, et 2022. aastast on järjepidevalt oodatud suuremaid negatiivseid muutusi tööhõives, oleme jõudnud 2025. aastasse ning tööhõive püsib jätkuvalt tugev. Meil on ligi 700 000 hõivatut – nii suurt arvu ei ole me kunagi varem näinud.