Finantsinspektsioon otsustas 28. oktoobril 2019 alustada väärteomenetluse seoses Swedbank AS suhtes varasemalt sellel aastal rakendatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ilmnenud väärteo tunnustega.
Finantsjärelevalvemenetlus algatati rahapesu tõkestamise reeglite järgimise kontrollimiseks. Eraldi seisvas väärteomenetluses selgitatakse välja, kas on sooritatud rahapesu tõkestamise reeglite rikkumist kirjeldavale väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu, kas isik on selle toimepanemises süüdi, kas esinevad väärteomenetluse lõpetamise asjaolud ja muud olulised küsimused. Väärteomenetlus on suunatud karistamisele, finantsjärelevalvemenetluse eesmärk on isiku käitumise suunamisega hoida finantsstabiilsust, turu läbipaistvust. Swedbank AS suhtes jätkub ka finantsjärelevalvemenetlus.
Finantsinspektsioon teeb antud finantsjärelevalve asjas koostööd Rootsi ja Balti riikide pädevate asutustega. See tähendab, et finantsjärelevalveasutused koordineerivad oma tegevust ning jagavad omavahel teavet ning hinnanguid. Finantsinspektsioon ei vii läbi kriminaalmenetlust ega ole selleks pädev uurimisasutus.
Finantsinspektsiooni kavandab menetluse tulemustest teada anda kõige varem järgmise aasta alguses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
20. veebruaril tabas Eestit uus löök, kui rahapesuprobleemide keskmesse tõusis siinne suurim pank Swedbank, mille kaudu on liikunud miljardeid kahtlast raha. Swedbanki juht Robert Kitt tööpäeva jooksul kommentaare ei andnud.
Teisipäeva õhtul teatas Swedbank, et kõrvaldab panga juhtimise töölt senise juhi Robert Kiti ja finantsjuhi Vaiko Tammevälja. Panga esindajad jäid kommentaarides väga napisõnaliseks ning kordasid vaid panga jätkamist Eesti turul.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.